NAILS – KAAMELID & KANGELASED

NAILS – KAAMELID & KANGELASED
kus meil avaneb võimalus jälitada Nailsi tema elupaika, vennastuda võttegrupiga & olla tunnistajax maailmalõpu algusele

Kõrbes, mis katab kõva kax kolmandikku Tshushmekkia Suhteliselt Sõltumatu Sõjardiriigi territooriumist, lagunes uhkes yxinduses punaarmeelastest mahajäetud experimentaalpolygon. Lähikonna kylarahvas pelgas seda paika, nagu olex see neetud – lisax terasemate dzhigittide tähelepanekule, et sinnakanti sattunud kaamelitel kippusid syndima ebastandardse peade arvuga varsad, elas militaristide kunagises betoonlabyrindis erukindral Hottabõtsh, hirmus habetunud vanamees, kellel oli kombex end ylepäeviti omakääritatud keemiatööstuse jääkidest psyhhootilisex juua & siis, rind ordenite all lookas, yrgvana tankiga kyla vahel lustisõitu teha, seejuures aeg-ajalt mitmesugustest suurekaliibrilistest relvadest kärbeste & sääskede suunas kõmmutades.
Elu veeres sealkandis oma iidset rahulikku rada, kui välja arvata Tshushmeki Vabastusrinne, Tshurkiiri Rahvaarmee, Tshusmeki Sõjardiriigi Suhteliselt Seaduslik Kaardivägi, Suure Föderatsiooni metsistunud dessantlased, Tshushmeki Parempoolne Vasakliiga, Tshurkiiri Separatistlik Liikumine, Tshushmeki Pahausklik Dzhihaad, Tshurkiiri Pöyyal Persseh Partei & muud pisemad ryhmitused, kes vahetevahel kõrbes ringi roomasid & yxteist käsigranaatide, pyha- või põhikirjatsitaatide & kaamelisõnnikuga pommitasid.
Kes iganes neist Nailsi esialgse tähelepanu pälvis, jääbki meile teadmata, aga Tshushmekimaa näis talle sobivat & yhel ööl märkasid kylaelanikud oma jahmatusex militaarse tondilossi kohal kerkimas salapärast ruskavat kuma. Järgmisel päeval kihutas raugastunud kindral, imekombel täiesti kaine, roomikute raginal läbi auuli põhja poole & kadus igavesex sellest ilmanurgast. Need ilmutuslikud märgid sundisid kylamutte koguni omavahel pomisema, et järgmine jehoovatunnistaja tulex ikka jätta ellu või vähemalt ära söömata, aga asja lähemalt uurima minna polnud kellelgi õiget himu.
Ajapikku olex elu ehk oma endistesse rööbastesse läinud, ent siis saabus kylla veel yx imelik võõras. Too luuris nädalakese ymber polygoni, kui aga mees õhtuti auulist syya nuiama tuli, kippus ta kangesti vanainimesi yle tee aitama, lapsi uppumis- või tulesurmast päästma & kaunitare koletistest vabastama, mistõttu kõik tema päevad lõppesid videvikus käpuli kylakaevu ymber kohmitsemise & kohalike rammumeeste yhisjõul välja löödud plekkhammaste otsimisega. (Vaataja, mõistagi, on temas juba ära tundnud Positiivse Kangelase.)
(Kaamera! Aktsioon! Kuhu jääb aktsioon?!? $*@¤%##*£!!!!!
Kuidas nii – stsenaarium sai otsa? Kus *£%*@$% meie stsenarist yldse on? Jälle joob Hottabõtshi solki, jah? Mis kuradi kilekotti sa mulle nina alla topid? . . . Ah nii, yritas kassiahastusega Nailsile sexistseeni kirjutada, saan aru . . . Paneme tiitrites nime ymber leinaraami . . .
Taevas, tule nyyd appi . . .
Halloo? ?*$¤%#>*£@!! Halloo? Kas Anonyymsed Grafomaanid? Jumal tänatud! Kuulge, saatke meile keegi, kes tahab filmistsenaariumi kirjutada . . . jah, filmistsenaariumi . . . jah, päris filmistsenaariumi . . . Issand õnnistagu teid!
Kaamera! Aktsioon!)
Binokli täisilastatud sõõride taga virvendasid näiliselt elutuina sõjaväebaasi murenevad betoonplokid, millest siin-seal turritas välja tigedailmelisi metallvarbu. Ohates langetas Positiivne Kangelane oma kavala kaugseireriista, millest polnud Nailsi peidiku avastamisel paraku karvavõrdki kasu. Ta võttis yxiku saxauulipõõsaga silmapiiri taustal ulja mehise poosi (suur plaan, kolmepäevane habemetyygas, Rolex, Camel, Pampers) & kortsutas kulmu, arutledes, kas vapper sissetung varemeisse õnnestux paremini päevavalges või õhtuhämaras.
Sellest kimbatusest päästis ta selja tagant kostev köhatus. Välgukiirul pöördudes nägi ta seal seismas mehikest, pigem laia kui pikka, vöökohani ulatuvate rasvaste halvastiblondeeritud juuste & vilava pilguga, kelle roosa ylikonna all karamellikarva siidsärgi kaeluses kilgendas röögatu võltssmaragdidega pross. Tulija ulatas higist pärlendava käe:
"Lubage tutvustada – Interpoli inspektor Lockrot."
"Kangelane. Positiivne Kangelane," vastas kõnetatu hajameelse viisakusega. "Kas soovite minuga yhineda? Kavatsesin just sinna sisse minna & yhe Hindamatu Salarelva ära tuua," lisas ta siis, et jätta Interpoli mehele muljet, nagu teax ta, mida teeb.
"Ma . . . khm . . . yhinexin teiega meelsasti muudeski ettevõtmistes," teatas Lockrot limase naeratusega, "aga kui me tingimata peame alustama sellest tervistkahjustavast urkast, siis mingem!"
Õlg õla kõrval sammusid nad luiteharjalt alla, mööda tuhmunud hoiatussiltidest, astusid yle tankiga mahasõidetud okastraat- & võrkaedade, kõrvus kõlamas tõsipyhalik viisijupp (selle pätsas filmi kahexandajärguline helilooja Vangelise stuudio prygikastist, kui ta veel koristajana töötas – Hottabõtshist jäänud kääritist juues pajatas ta noist päevist yha syveneva heldimusega).
Sellex ajax, kui sõjaväebaas haisvasse & pilkasesse öösse mattus, oli õilsam osa meie seiklejate otsimisinnust lahtunud, nende riideid kaunistasid tolm & kemikaalide söövitusjäljed, & kõigele lisax olid nad plahvatuskraatrite, relvarusude & jäätmehoidlate vahele ysna lootusetult ära exinud.
Vasak käsi kyynarnukini pyxitaskus & ilmes võine sära, avaldas Lockrot arvamust, et aeg olex hommikuni mõni varjuline nurgake leida. Talle kiire kõõrdpilgu heitnud Positiivne Kangelane kohendas meeleheitlikus julgusesööstus keelega plekkhambad paika & kuulutas, et on veel yx asi, mida nad pole proovinud. Enne, kui kaaslane teda takistada jõudnux, ajas ta jalad harki, õlad taha, pea kuklasse, & yyrgas osavõtmatu taeva poole rusikaid raputades kõigest kõrist:
"NAILS!!!! NAILS!!!!!! NAAAIIIILS!!!!!!!!!"
Kogu polygoni ulatuses sadas klaasikildude kilisev vihm. Maapõues rebenes teraspaak & vallandas põhjavette seitsesada liitrit pealuu & säärekontidega tähistatud experimentaalset ainet. Meeste ymber sähvisid sädemetevihud, lendasid mitmesuguste mõõtmete & kujuga betoonikamakad & igasuguses teravus- & roostetamisjärgus metallitykid. Kokkuvarisev angaar purustas algosakesteks kindrali kodutööndusliku ettevõtte – nii aparatuuri kui valmistoodangu. (Mis te karjute, lollakad, käratas võttegrupi pyrotehnik. Me peame ju kuidagi varjama, et me selle ära jõime!) Kahesaja kilomeetri kaugusel uurimisjaamas katkestas habetunud geoloog viie tuhande kuuesaja kolmekymne yhexanda malepartii habetunud meteoroloogiga & mõõtis tõuke tugevusex kolm palli Richteri skaalal.
Sygaval baasialuses varjendis, mis oli nii salastatud, et seda polnud avastanud ei Hottabõtsh ega Nails, nii salastatud, et selle olemasolust teadis ainult yx mees Moskvas – või õigemini, oli kunagi teadnud, sest nyydsex oli ta lootusetult seniilne – seal ylisalajases, neitsilikult puutumatus varjendis, mis pidanux kestma läbi iga sõja & katastroofi, lõi riiulil kõikuma purk dehydreeritud vett, vankus hetke Hea & Kurja vahel kistuna riiuliserval & langes siis Kurjast oskuslikult sihituna täies töökorras kontrollpaneelile, mille ekraanil lõi helendama kiri BALLISTILISED RAKETID: ESIMENE FAAS KÄIVITATUD. ARE YOU CERTAIN YOU WANT TO EXIT WINDOWS?
& mis kõige hirmsam – kiviprygi kullatudkyynelise varbaga kõrvale lykates astus yhe haldushoone uxeavast välja laialt haigutav Nails, ihukattex ainult leopardimustrilised stringid, pöidlajämedune kaelakee & paxult rinnanibudele määritud kuldne möx. Taamal syttinud kytusehoidla valgel mängles tema juuste ymber veriselt kirgas & shokolaadina lääge halo.
"Ohoi, näe, kes tuli!" vedas ta tavapäraselt kuldsexvõõbatud huultele verdtarretavalt õndsa naeratuse. "Lockrot, vana sõbranna, mis sind kyll sinu mullivannist välja toob? Ja sina, Pee Kaa, leppisid sa ikka 'Ullu Kindraliga ilusti ära? Ma kutsux teid sisse, aint et mul vist enam pole, kuhu."
Inspektor ja Kangelane piidlesid vaheldumisi Nailsi & otse selja taga jõudsasti edasi tungivat kahjutuld, mille teel seisis virn tynne märkega PYSSI ROHI (Kui te mind tööle võtsite, siis te õigekirja kohta ei kysinud, kaitses rekvisiitor end yha suureneva nördimusega), pyydes otsusele jõuda, kummale poole plagada, kui jalad jälle liikuma nõustuvad. Ka naine heitis unerähmase pilgu tema ryvetatud pesapaiga kohal jõudu koguvale armageddonile & spurtis yle pommilehtrite & mullavallidega ylekylvatud välja pimedusse. Paar korda vilxatas ta viirastusliku punakaskuldse välguna siin & seal lahvatavate leekide paistel & oli siis kadunud nagu paha uni.
Positiivne Kangelane hõõrus suitsust kipitavaid silmi & ytles: "Ma-ma-ma . . ."
Lockrot vastas allasurutud kurguhäälitsusega, mille yleskirjutamisex pole veel tähti loodud. Kangelase aux peab mainima, et tema ei teinud pyxe täis.
"Sureme koos!" sai Lockrot viimax ysna selgesti suust & sööstis oma kaaslase mehisesse embusse, kui tulering nende ymber sulgus. Tihedas tahmases tossus, millest õhkus kirjeldamatute asjade põlemise lehka, ei leidnud Positiivne Kangelane endas niigi palju jõudu, et teda maha raputada (suur plaan, Lockroti dramaatiliselt tatine & Kangelase karmilt ahastav nägu pahaendeliselt veiklevas valguses, ärevalt traagiline helitaust).
Aga nimelt hetkel, kui näljased leegid ahnelt Kangelase kirsaninade poole kyynitusid & pyssirohutynnide kohal lahvatas sädemetevihur, kostis yle tulekahju huugamise lähenev tiivikumyra, sygavam tume laik keset musta tossu tihenes vaatajale juba tuttavax eraldusmärkideta helikopterix & sellest sirutus meeste poole nugateravate kuldsete kyyntega käsi.
"Arvasite, et pääsete must niisama lihtsalt vä?" röökis päästeingel. "Noh, kobige peale!"

NAILS – KAAMELID & KANGELASED – LÕPP