NAILS – SYDAÖÖ VAHEMEREL

NAILS – SYDAÖÖ VAHEMEREL
kus me tutvume Nailsi vanade sõprade, aga samuti tema vastupandamatu marketingimeetodiga

Luxusjahi ymber tihenes suviselt tyyne Vahemere lämbe öö. Horisondil õõtsusid Kreeka rannakylade tuletäpid, tüürpoordis, nähtavuse piiril, sähvis mere & taeva vahel korrapäraselt majaka valgusvihk.
Yx Maailma Rikkamaid Mehi (Yyratupax & Dobermanni Tõutunnustega) langetas pooliku margaritaklaasi lamamistooli kõrval ootavale kandikule, läkitas sigarijunni hõõguvpunase sädemetevihmana laisalt parrast lakkuvasse pinnavirvendusse & viipas reelingu ääres koogutanud Hämara Kuju suunas:
“On aeg.”
Hämar Kuju, aastatetagune sotsialismileeri väikeriigi allveeujumise olümpiakoondise läbikukkunud kandidaat, kelle tardunud pilgus kangastus lõputu pudelipõhjade jada, kohendas kummiylikonda & paterdas lestade laxudes oma leivaisa ette.
"Otsid paljaid naisi, pea meeles," selgitas too kuulaja vaimsete võimete kyyndivuspiiril. "Kivist naisi. Vanaaegseid. & kõike, mis läigib."
Hämar Kuju noogutas, pobises midagi idaeuroopa keeles, tõmbas maski silmile & kadus taas valgussõõrist. Reelingu äärest kuuldus tema kohmitsemist, millele järgnes sulpsatus.
Yx Maailma Rikkamaid Mehi ohkas & syytas järgmise sigari. Kusagil siin, otse tema tagumiku all merepõhjas, puhkas uskumatu hulk muinaskreeka kunstiaardeid. Viimasel meie ajaarvamisele eelnenud sajandil tormiohvrix langenud rooma laev oli varjanud oma saladust, kuni Yhe Maailma Rikkaima Mehe äraostetud Põrunud Teadlaste ryhm talle kaardil nimelt sellesinase koha kätte näitas.
Hetkex tundus kõrvu riivavat läheneva kiirpaadi myra. Kurat võtax, ta oli ju Kreeka piirivalvele maxnud! Või oli mõni konkurent sellest kriminaalse arheoloogia maiuspalast haisu ninna saanud? Yx Maailma Rikkamaid Mehi jõudis juba kahetseda, et tema jahti valvab vaid kax kõige uudishimutumat Kandilist, kuid ärevale kuulatamisele vastav vaikus rahustas rikkuri peagi & ta sirutas käe oma dringi järele.
Peagi kostis parda äärest veesolinat. Yx Maailma Rikkamaid Mehi surus alla erutusvärina & soovi end pysti upitada, sest Hämarale Kujule tuli endast ometi soliidne mulje jätta.
Pimedas polnud võidukalt midagi hõbehelkivat viibutav laevaleronija äratuntav enne, kui ta kärsitu liigutusega sukeldumisylikonna kapuutsi peast rabas & oma (loomulikult, me oleme sedasorti filmis, mäletate?) täiesti kuiva verise shokolaadina ruskava juuxepahmaka aupaistena ylekullatud (aga meik ei lähe sedasorti filmis vee all iialgi laiali) näo ymber heljuma päästis.
Sigarisuitsu & margarita segu käes läkastava Yhe Maailma Rikkaima Mehe ette tantsiskledes kysis Nails mesimagusal toonil: "Nisukesi otsid vä?". Seejuures torkas ta mehe kõri vastu firmamärgina hirmpika kullatud & verepritsmeis (ära kysi, mix veri merre ei jäänud või kuhu kummikostyym sai . . .) kyynega väikeatsi, mille otsas muretult kõlkus hinnaline antiikne hõbekarikas.
"Eek-ek –"
"Eiei, selle võid endale pidada, see põle yldse kuldne," lohutas Nails. "Me ju vanad sõbrad, või kuidas?"
"Appiii!" leidis Yx Maailma Rikkamaid Mehi viimax õige viisi häälepaelu kasutada. Kohaletormanud Kandilised suutsid õnnex olukorda kainemalt hinnata: teine neist haaras päästerõnga & kukkus elu eest Kreeka ranniku poole kroolima, teine aga, paarikymne eriti kylmaverelise massimõrva eest tagaotsitav mees, hiilis kylitsi ootamatu kylalise suunas, sirutades aupaklikult tema poole äsjaavatud shokolaadikarpi.
Seda nähes kaotas Nails igasuguse huvi karika vastu, surus selle Yhele Maailma Rikkaimale Mehele tagurpidi pähe & ajas kyyned kommikarpi. Iga kullatud teraviku otsa kirsilikööriga pralinee susanud, nõjatus ta mugavalt varikatust hoidvale postile & kontrollis oma saagi kvaliteeti.
"Su kommid on paremax läind. Edusamme teed," märkis ta tunnustavalt, kui totral ilmel peas hõbekiivrit kobav täisläkastanud mees viimax tähelepanuvõime tagasi sai. "Kuule, mul oli sulle asja kah."
Yx Maailma Rikkamaid Mehi niuxatas. Nailsile näis sellest vastusest piisavat, sest ta katkestas rääkides isegi kyynte lakkumise:
"Ma leidsin nisuxe masina, tead. Põrgumasina! Poisid – noh, 'Ull Kindral & Positiivne Kangelane – kaklesid selle pärast nii kangesti, et ma lihtsalt pidin selle neilt ära võtma, enne kui nad olex teineteise kylmax teind." Yhe Maailma Rikkaima Mehe nukrasse dobermanninäkku hakkas tekkima huvi. "Selle nimi on 'Indamatu Salarelv või midagi sihukest. Ma pistsin ta kindlasse kohta, aga mul põle aimugi, mis nisuxega pihta 'akata." Nyyd oli elevus mehe näol juba niisama ergav kui Nailsi pilk, kes hargivahet sygades (kusjuures tihedalt tema reisi embavatele leopardipyxtele ei jäänud, nagu sedasorti filmis tavax, isegi suures plaanis yhtki jälge ei verest ega shokolaadist) jätkas, "& siis mul tuli pähe, et sina! Et äkki sul on veel neid kullakange, mäletad – noh, ytleme, kolmteist tonni. Voh! Kolmteist tonni sulakulda, ma isegi ei kysi, et sa mingid ehtesepad selle kallale pätsima panex, & 'Indamatu Salarelv on yleni sinu."
"Kolmteist tonni – !" ägises Yx Maailma Rikkamaid Mehi uue lämbumishoo kyysis.
"Võta või jäta," naeratas Nails.
"Palun anna mulle mõtlemisaega," anus mees hõbedase karika alt laubale valguvaid hõbelevalt jääkylmi higipisaraid pyhkides.
Nailsi kuldakiiskav naeratus polex enam säravamax minna saanudki. "Mõtle, mõtle," lubas ta lahkesti.

*

"Tubli töö," kiitis Yx Maailma Rikkamaid Mehi, kui hammaste plagin niipalju järele andis, et ta jälle rääkida sai. Taustal kõlas vaixelt & sydantlõhestavalt yldtuntud matusemeloodia.
"Mis te nyyd, härra," yhmas Karastunud Kandiline (kellel oli ikka veel probleeme syldina võdisevate säärtega) syngel ilmel kummipaadi ääri ryndavaid koiduaegselt tinajaid laineid põrnitsedes. "Huvitav, mis saar see sealt paistab?" lisas ta elavnedes.
Ka Yx Maailma Rikkamaid Mehi teritas seepeale pilku, katkestades viljatu arutluse teemal, kes kurat oli tal käskinud mõtlemisaega kysida. "Äkki on seal isegi apteek, kus validooli myyaxe," unistas ta kuuldavalt.
"Enne kui me maale läheme, härra," märkis Karastunud Kandiline, "võtke ometi see kiviaegne purk peast."

NAILS – ÖÖ VAHEMEREL – LÕPP