NAILS – KÕRBETORM

NAILS – KÕRBETORM
mis tutvustab meid Nailsi lapsepõlvesõprade & muude sõjaõudustega, andes samas kummutamatuid tõendeid Kõrgemate Olendite olemasolu kohta

Luitunudkollaste luidete kohal lainetas sydapäevane põuavine. Pilk mõniteist meetrit eespool marssiva Nailsi abaluude vahele naelutatud, ryhkis Positiivne Kangelane edasi. Lootuse oli ta ammu kaotanud, mõistuski kippus kaotsi minema & meelemärkusega polnud lood kiita. Sammukese võrra tema järel tuli Lockrot, kelle vigin oli juba paari tunni eest vaibunud. Tema välimuse kirjeldamiseks puudux viisakatel inimestel sõna või väljend, aga hullem kui tema enesetunne polnud see ometi.
Miraazh, registreeris Positiivne Kangelane masinlikult, kui järjekordse kõrgendiku taga avanes vaade millelegi rohelisele & roosale. Keset myrkrohelist muru seisis nimelt kärtsroosa kabriolett, selle kõrval kerkis luikvalgest pitsist varikatus. Lockrot ahhetas, siis aga oigas, kui reaalsustaju optimismist võitu sai.
Millegipärast seadis Nails siiski kursi otse miraazhi suunas, tema samm tundus isegi reipamax muutuvat. Ta astus murule & see ei haihtunud. Varikatuse alt tõusis keegi ja jooxis tulijaile vastu.
See oli herilasepihaga pikajuuxeline blondiin. Muretult tuhises ta oma kahexasentimeetristel tikk-kontstel yle teda Nailsist lahutava liivariba, valged võrxukad roosa minikleidi serva alt välkumas, & heitis pikad käsivarred Nailsi kaela ymber.
"Oi, sõbrants! Isver, kui lõbus, et sa tulid! Meie Kennethiga peame täna piknikku! Tead, kui tore! Meil on jäätist & limonaadi & torti ka!"
Nails turtsatas – selle roosa-&-valge ilmutise kõrval mõjus temagi matsaka & mehelikuna – & ryhkis kui emane tank varjualuse poole, tõstnud kilkava blondiini kaelast käevangu.
"Jäätis," kähises Lockrot.
"Limonaad," ägas Positiivne Kangelane.
Nii tuiasid nemadki kohale sinna, kus valge pitsipalaka all ootas roosa laud, lookas hea & parema all.
"Appi, sul on uued sõbrad! Kui vahva! Sa ju tutvustad meid, eks?" hüüatas blondiin, kui Nails end laua äärde strateegilisele positsioonile seadis.
"Positiivne Kangelane, see suurem. Inspektor Lockrot, see paxem." Nails kasutas hingetõmbepausi, et laualt kamalutäis pralineesid haarata. "Barbara, see peenem," osutas kärmelt kyyne otsa susatud kompvek blondiini poole, "& Kenneth, see pikem," sihtis sõrm nyyd kylaliste vastuvõtux roosast lamamistoolist yles venivat ilueedit.
"Kindlasti on meil koos väga lõbus!" juubeldas Barbara. "Astuge edasi, astuge edasi, võtke torti, võtke veel torti, meil on isver-kui-hea tort! & limonaadi, võtke kindlasti limonaadi ka!"
Vähemalt limonaadi osas ei lasknud kurnatud vägimehed end kax korda paluda. Mulinal läbi roosavalgetriibulise kõrre papptopsikust kokakoolat imedes vajus Positiivne Kangelane murule istuli & kargas kohe kääxatades pysti. Uskumatul ilmel sirutas ta käe ettevaatlikult muru katsuma. "Plastmass, kurat," sosistas ta siis vandeseltslaslikul toonil Lockrotile.
"Plastmass jah," sosistas too vastu & seadis end sisse hoopis lamamistoolil, Kennethi vahetus läheduses.
Laskmata end häirida pererahvast, kes loopisid lakkamatult yle laua toberõõmsaid hyyumärke, kinnitasid kolm seiklejat keha. Pisut segavam oli kyll tõik, et kogu piknikukraam oli iiveldamaajavalt läila.
"Ma tean!" hyyatas Barbara. "Kui tore, et me täispuhutava basseini kaasa võtsime! Nyyd saame kõik ujuda! Kas pole lõbus! Kallis," pöördus ta Kennethi poole, "palun pane bassein valmis, ex? Meil on siis nii tore supelda!"
Laitmatu rühi ja masinliku naeratusega marssis kõnetatu auto pakiruumi juurde & nagu nõiaväel ilmus plastmassmurule roosalilleline bassein, ääreni täis teabkusttekkinud türkiissinist vett. "Tulge kõik!" hõiskas Kenneth, kooris pikemata seljast oma ainsa ihukatte (neoonrohelised boxerid) & sooritas sportliku vettehyppe. Boxerite kõrvale maandusid pilla-palla paar roosasid tikk-kontsaga kingi, valged sukad & minikleit. Kostis teinegi plartsatus & kõrvuriiviv kihistamine.
"Ei no need on ikka syydimatux syndind," kommenteeris Nails. Kurtidele kõrvadele.
Positiivne Kangelane jõllitas nagu naelutatult kuhugi porgandpalja Barbara vöökoha & põlvede vahele.
Inspektor Lockrot jõllitas nagu naelutatult kuhugi porgandpalja Kennethi vöökoha & põlvede vahele.
Positiivse Kangelase suu vajus lahti.
Inspektor Lockroti suu vajus lahti.
Siis vaatasid nad teineteisele otsa & puhkesid hysteeriliselt naerma.
Kes teab, ehk olexid nad jäänudki niimoodi Nailsi kahtlustava pilgu all murul pyherdama, kui nende vahele polex potsatanud ühe lähedase luiteharja tagant lennutatud kaamelikaka kamakas. Teiselt poolt paviljoni vastas sellele ruuporis ebamaisex võimendunud hääl: "Ei ole jumalat peale Halbollahi & Bohmelled on tema prohvet!"
Kangestunud piknikuseltskonna kainenevate pilkude ees vihisesid peagi kuulipildujavalangud, tankitõrjemyrsud, Partei Programmi & Pyhakirja hirmrasked luxusköited & mitmesuguste olendite tahkemad või vedelamad väljaheited. Sõjardite saabudes märgatavalt elavnenud Nails huilgas heameelest & tantsiskles yhe liivakuhja juurest teise juurde, lootes leida esimeste langenute värsket verd. Äsja kohalejõudnud võttegrupp sebis paaniliselt varustust lahti pakkida. Operaator tormas tulejoone piiril edasi-tagasi, jäädvustades produtsendi pojalt kistud käsikaameraga valimatult kogu seda segadust, & tema pea ymber lõid rõõmsat ringmängu Oscar, Nobel & Pulitzer. (Alles pärast selgus, et kaameras polnud kassetti.) Pyrotehnik oli jalge eest yles korjanud mingi halastamatus päikeselõõsas metalselt helkiva eseme & seda silmitsedes voolasid yle tema (põhjalikult plaasterdatud) karmi mehenäo heldimuspisarad.
Äkki kostis laotust lõhestav hele hääl: "Appi, pahad poisid on jälle meie liivakastis!" Keset hetkex tardunud sõjategevust sirutus taevast kax hiiglaslikku kärmet kätepaari. Muru, paviljon, kabriolett & bassein koos omanikega haihtusid nagu kuri uni. Yle tekkinud tyhja platsi sõitis Hull Kindral T-34ga – jah, tollesamaga, mille ta vanadel headel aegadel Kurski kaarel Hottabõtshi käest vallutas – otse äsja ylesseatud kaamera peale.
Vist on seletamatagi selge, et stseen sulas väga kiiresti pimedusse.

NAILS – KÕRBETORM – LÕPP