NAILS – LA REPUBLICA BANANIA

NAILS – LA REPUBLICA BANANIA

milles võttegrupil & kartmatutel kangelastel esineb raskusi, aga Nails paljastab oma kodakondsuse, kuigi tingimata mitte päritolu

Tädi Marcella kykitas oma osmiku tagahoovis, pingestatud ilme pruunil näol & värske ajaleht pihus. El Verdad Temporal oli tihkelt täis valimiste-eelset propagandat. Rahvaerakond lubas võimule tulles tõsta sotsiaaltoetusi & rahastada haridust, Kodupartei võimule jäädes toetada ettevõtlust & sõlmida veelgi soodsama kaubandusleppe Yhendatud Riigiga. Tädi Marcella ohkas & pyhkis juhtkirjaga tagumikku.

Kullana kiiskava naeratusega astus Nails lennukist välja, heitis hindava pilgu Temporali linna poole, millest yle angaaride & võsa paistis ainult pangamaja, parlamendi lipuvarras, korporatsioonide hoone & Syyta Sydame katedraali lagunev torn, & kexles Banania Vabariigi kodanikele mõeldud tollikoridori. Selle läbimisex kulus tal vaevalt paar minutit, siis istus ta juba limusiinis & sõitis mööda looklevat auklikku teed, mida palistasid maalilised põllud täis mitmesuguseid narkopolitseile huvi pakkuvaid taimi. Peagi tekkisid põldude vahele hurtsikud, osmikud, kuudid, putkad & pugerikud, need tihenesid & asendusid uskumatult kirju valikuga mitmesugustest industriaalse barakkarhitektuuri trendidest. Sydalinna piiri märkis lagamike, koslepite & tondilosside vöönd, millest tumeda tulise kiirena sööstis välja La Avenida des Libertadores, mööda ooperiteatrist, kus viimane etendus anti aastal 1863, mööda tyhjaxjäänud frantsiskaani misjonikloostrist & Universidad Catolica del Nuevo Mundost kõigi tema yhexa tudengi & pooleteise professoriga, Temporali ainsast respektaablist hotellist & Wild West Saloonist, mida kohakaasluse alusel pidas teine professoreist. Hästikõbitud hotelli & toonklaasist kilgendava korporatsioonide peakorteri vahel lösutas alistunud ilmel Syyta Sydame katedraal otsekui häbenedes oma tahmaseid seinu, mida vihmad viimasest põlengust möödunud viiekymne aastaga polnud suutnud puhtax pesta. Igal pyhapäeva pärastlõunal pidas Universidad Catolica universaalne poole kohaga professor yha kahanevale kogudusele jumalateenistust Usukannataja Cassiahastuse kabelis, ainsas katedraali osas, mille katus veel vett pidas, kui õigesse kohta pang alla panna. Siis tulid ridamisi parlamendihoone, mille seitseteist sammast, yx pahemini kiivas kui teine, symboliseerisid Banania seitset haldusyxust & Piibli kymmet käsku, & Banco de Tempo Magnifico pilvelõhkuja, mille loomisel arhitekt oli ilmselt saanud võrdset innustust Pisa tornist & võllapuust. Sellega jäi sydalinn seljataha & Avenida sirutus ilmse kergendusega üle hoolikalt haljastatud küngaste raudvõrega piiratud linnajakku, kus laubede, paviljonide, pergolate, tiikide, basseinide, roosipeenarde & hästipygatud hekkide vahel puhkas käputäis luikvalgeid villasid.
Nails ymises rahulolevalt endamisi laulda: “. . . Singapore, El Salvador, Coca-Cola, Mercury, luxury, shove that Fender fist at me . . .”, kuni Temporali linna ainus limusiin keeras presidendi residentsi sissesõiduteele.

“Meile pole mingit käsku antud,” vangutas passikontrolli kumerakõhuline ametnik pead. “Otse loomulikult, me teeme kõik, et muuta turistide viibimine meie tormiliselt arenevas vabariigis võimalikult meeldivax, aga, nagu te loodetavasti aru saate,” siinkohal vaatas kumerakõhuline ametnik rõhutatult oma nimetissõrme hõõruvat pöialt, “nõuab meie riigi turvalisus praegusel valimiste-eelsel ajal tõhustatud isikukontrolli.”
Positiivne Kangelane vaatas rõhutatult kabineti vasakut, inspektor Lockrot paremat seina. Viimane ei pidanud siiski kaua vastu, vaid paiskas syydistavalt: “Ma olen Interpoli koosseisuline inspektor! Näete, siin on minu ametitõend,” toppis ta ametnikule nõrdimusest värisevate kätega äranätsutatud papitykki. Ametnik võttis selle vastu, nuusutas seda, proovis isegi hambaga, läx korrax näost väga kahvatux & ulatas siis tõendi Lockrotile tagasi. Too jauras ikka veel: “Kas te ikka teate, mida te teete? Te takistate rahvusvahelise kuritegevuse, terrorismi, võib-olla koguni narkokaubanduse“ – siinkohal tõsines kumerakõhuline ametnik märgatavalt – “väljajuurimist! Ma kaeban teid Euroopa Inimõiguste kohtusse! Ma – ma – ma lasen teid YRO-st välja arvata! Ma – !!!”
Kuni Lockrot õhku ahmis, katsetas Positiivne Kangelane mõistuslikku lähenemist:
“Kui kaua teie isikukontroll aega võtab?”
Ametnik naeratas vildaka mesisusega. “Iial ei või teada. Formaalsused, teate . . .” Jälle kordus pöidla & nimetissõrme zhest.
“Kuulge, milles see teie isikukontroll õige seisneb?” nõudis Positiivne Kangelane ägestumist vaos hoides.
“Jah, teate . . . See on salastatud, paraku. Riigisaladus, härrased,” selgitas kumerakõhuline ametnik. “Mul on väga kahju.”
Sul alles saab kahju olema, mõtles Positiivne Kangelane. Aga kuna nii tema kui Lockroti raha oli tervenisti kaotsi jäänud tormilisse Moskva öhe, ei jäänud tal yle muud kui isikukontrolli tulemusi oodata.

Särava naeratusega väljus Nails presidendi residentsist. Autojuht Simio istus taas limusiini rooli & tee viis neid kõrvalmajja, kus elas opositsiooniliider.

“Teie yritate Banania vabariiki sisse tuua suurtes kogustes tollimaxuga maxustatavat kaupa,” syydistas laudsile & kontkõhn tolliametnik, kelle halvastiistuv seelik pidi ilmselt märkima kuuluvust naissoo hulka. “Väljastpoolt Yhendatud Riike sisseveetav elektroonika on maxustatav yhtse tollimaxuga, luxuskaupade kõrgendatud imporditolliga & lepinguvälise kauba lisalõivuga,” luges ta peast eeskirja.
Rezhissöör maigutas suud. Tema assistent ahmis õhku. Ylejäänud võttegrupp, heitnud kiire kõõrdpilgu tollitöötajale, vaatas asjade käiku aupaklikust kaugusest.
Rezhissöör pyydis selgitada: “Aga me ei too seda ju myygix! See ei ole kaup! Me teeme filmi, see on meile filmi tegemisex vajalik varustus!”
“Kas teil on seda tõendav dokument vorm Y366/17B kolmes exemplaris, pitsati & allkirjaga, & nimetatud dokumendi notariaalselt tõendatud arhiveerimiskoopia?” kysis laudsile tolliametnik teatava huviga. Nimelt ei olnud ta veel eluski näinud nõuetekohaselt täidetud vormi Y366/17B.
Assistent vahetas rezhissööriga pika kurva pilgu & pyydis siis omal moel olukorda lahendada. “Kui palju me peaxime maxma, et koos oma varustusega riiki sisse pääseda?”
Laudsile ametnik põrnitses teda pahaxpanevalt & osundas: “Yhtsele tollimaxumäärale 15 000 banaali kauba kilogrammi kohta lisandub luxuskaupade kõrgendatud imporditollimax määraga 136,4 protsenti yhtsest tollimaxumäärast & lepinguvälise kauba lisalõiv 200 000 banaali lepinguvälise kauba grammi kohta.”
“Möh?” ytles assistent.
“Huh?” ytles rezhissöör.
Ametnik leebus nende lagedaid nägusid vaadates & lisas: “Teil on võimalik taotleda tolliameti eriluba erialaste kaupade impordix isiklikux tarbex eriti suurtes kogustes.”
Assistent toibus kiiremini & kysis: “Kuidas see käib?”
“Tolliamet väljastab nimetatud eriloa taotluse blankette iga kuu esimesel neljapäeval kella yhest kella kolmeni päeval. Tolliamet võtb erilubade taotlusi vastu iga kuu esimesel neljapäeval kella kymnest yheteistkymneni hommikul. Tolliamet menetleb ainult nõuetekohaselt kolmes masinakirjalises exemplaris vormistatud & notariaalselt tõendatud taotlusi. Tolliamet otsustab loa anda või loa andmisest keelduda kuue kuu jooxul alates taotluse esitamise kuupäevast. Keeldumise korral esitab tolliamet loa andmisest keeldumise põhjused kirjalikult kolme kuu jooxul alates otsuse tegemise kuupäevast. Erialaste kaupade impordi eriluba isiklikux tarbex eriti suurtes kogustes kehtib kax nädalat ega ole uuendatav.”
Assistent istus myrtsuga põrandale. Rezhissöör tuikus seinani & hakkas armidest kyntud laupa rytmiliselt vastu kooruvat krohvi pexma. Taamal võttegrupi hulgas näppis pyrotehnik operaatorilt laenatud texade taskus närviliselt oma tuttuut Zippot, ainsat eset, mida talt Moskvas ära ei näpatud.

(Samal ajal jalutas pikkade näppude, libeda keele & yleinimliku alkoholitaluvusega Mihhaila mööda öist Kaltsevõid pruudi juurest metroojaama, pyrotehniku nahktagi seljas, Lockroti raha eest ostetud leviste taskus pakk veel viinale kulutamata bakse, & lasi muretut vilet.)

Nails tuli päixena särades opositsiooniliidri juurest & lasi Simiol end sõidutada oma tagasihoidlikku, ainult kymne magamistoaga majja luxusrajooni serval. Rahuldusohkega viskas ta kuldse nahkjaki seljast, raputas leopardimustrilised liibuvad pyxid jalast & libises sulakullast kolmeinimese mullivanni, mille teenija oli täitnud vee & värske loomavere seguga. Nails sirutas nõelterava kyyne vanniservale valmis seatud pralineekarpi. Kesteabkust tungis pähe mõte: Las näevad & tunnevad kadedust. Ma olen Banania Vabariigi kodanik. Sest Banania vabariik ei kysi yhtki maxu eraisikult, kelle varandus dollarites yletab yhe miljoni. & äsja kandsin ma hoolt, et see seadus jääb kehtima hoolimata sellest, kumma kuradi ahvi nad presidendix valivad.

Valimispäeval olid tänavad täis inimesi, kes kandsid loetamatuid loosungeid (yldine kirjaoskus on Bananias olemas ainult siis, kui riiki satub mõni UNESCO vaatleja) & loopisid yxteist ysna valimatult mädanenud banaanidega. Juba enne häälte lugemise lõppu syydistasid mõlemad pooled teineteist tulemuste võltsimises. Valitsuse vahetus, järgmisel päeval, oli võrdlemisi vaikne. Banania rahva tähelepanu pälvis hoopis pommuudis Patatania provintsi narkoparuni kolmanda liignaise hobuse surmast.

Kuna lennuk käis Temporalis ainult kord kuus, oli Nails sunnitud lahkuma oma erahelikopteril. Kui Nails lennujaama jõudis, nägi ta, et tolli & piirivalve lobudik põleb ereda leegiga. Õnnex oli helikopter kyllalt suur, et mahutada ka Nailsi vanade tuttavate paari & kampa kahtlasi tyype koos virna kaamerate & mikrofonide ning uskumatu koguse ainsa välisturgudel konkurentsivõimelise kohaliku tootega, kes kõik yle maandumisraja tulekahju eest pagesid, nägudel ilmne kergendus.

Tädi Marcella kykitas oma osmiku tagahoovis, pingestatud ilme pruunil näol & värske ajaleht pihus. El Verdad Temporal oli tihkelt täis valimiste-järgset mõna. Kodupartei rääkis, kuidas nad võimul olles olexid tõstnud sotsiaaltoetusi & rahastanud haridust, Rahvaerakond lubas edaspidigi toetada ettevõtlust & kiirendada veelgi soodsama kaubandusleppe sõlmimist Yhendatud Riigiga. Tädi Marcella ohkas & pyhkis juhtkirjaga tagumikku. Tädi Marcella ei osanud niikuinii lugeda.

NAILS – LA REPUBLICA BANANIA – LÕPP